ITSPEA Siimo K.

Minu arust on enim õnnestunud “1. Inimeste parem elu” teemas olev esimene punkt, kus rõhutatakse andmete privaatsust. Teiste punktide edu antud teemas võib kahtluse alla seada, näiteks saamine “targaks tarbijaks”, mida minu arust kunagi ei tule, sest ainuüksi suurim kauplemisplatvorm amazon vaevleb võlts arvustuste laviiniga. Selle vastu aitaks konto sidumine reaalse identideediga aga see tooks juba hulga muid probleeme. Teiseks ebaõnnestumiseks antud blokis oleks “suurenenud aktiivsus avalike otsuste tegemises”. Tõusnud on küll e-hääletamise arv, kuid valimisaktiivsus on jäänud laias laastus samaks. Võib-olla parandab seda mobiilne hääletamine ning reklaamid TikTokis, kuid mina arvan, et probleem on fundamentaalsem ning mitte nii väga seotud tehnoloogiaga, kui usuga valitsusse. Pannes kõrvale teisi selle teema punkte saatnud ebaedu keskenduksin just andmete privaatsuse kaitsele, sest selle valla edu korvab teiste punktide ebaõnnestumise. Edu taga seisab euroopa liidus rakendunud GDPR

Lugedes uue nädala teemat nägin seal otsingumootoreid ning oli plaanis kirjutada pikalt teemal, kuidas on võimalik tsenseerida meediat paremini kui kunagi varem. Eriti heaks näiteks oleks olnud Google projekt “DragonFly” või lihtsamalt Baduu ja Yandex. Kuid siis ma jõudsin ajakirjanduse osani ning antud teema tekitas nii tugevaid tundeid, et otsustasin eelneva plaani kõrvale lükata. Ajakirjandus on surnud, me tapsime ta ning kogu vesi maailmas ei suuda pesta seda verd me kätelt. Väike Nietzsche stiilis dramaatilisus. Selle taastumist ei näe me kunagi enam. Uuriva ajakirjanduse tippu, kus reporterid käisid Afganistaanis kohaliku olukorda uurimas, riskides oma eluga, jääb vaid mälestuseks. Lihtne on  arvata, et seda põhjustab asjaolu, et igal inimesel on kvaliteetne kaamera taskus ning info liigub kiirelt üle maailma ning reaalselt pole vaja enam kohale minna. Kuid sellel on materiaalne põhjus, ajalehtedel lihtsalt pole seda raha enam. Nad elavad reklaami tulust, kuid traditsioonilist re

  Tehnoloogia, mida minu arust enam ei ole. Interneti foorumid ja jututoad. Tõsi, see on natukene julm ja ennatlik, kuid mina isiklikult loeksin nad hääbuvaks nähtuseks, mille lõpp ei ole enam kaugel. Esmapilgul võib tunduda, et selle ilmselgeks järglaseks on Facebooki grupid. Kuid süvenedes natukene sügavamale torkavad silma päris suured erinevused.  Esiteks foorumites ja jututubades oli persoona, mis sa endale ise lõid ning mis sai olla erinevates foorumides erinev. Näiteks allkirja kasutamine võimaldab auto foorumites kirjeldada oma sõidukit mis teistes tekitab mingisuguse emotsiooni. Lisaks on võimalik kontrollida kasutajate postituste ajalugu, et näha missugust suhtlusstiili isik on harrastanud. See võimaldab paremini korrale kutsuda halvasti käituvaid isikuid. Facebook aga ei võimalda head ülevaadet kaaskodanike interneti käitumisest. Peale selle on Facebook tugevalt seotud sinu päris identideediga. Teiseks oli/on foorumites oluliselt parem teemade hallatlus ning võimalik on leid