ITSPEA Siimo K.

    Tänapäeva nutiseadmete kasutamine nõuab head nägemist ning koordinatsiooni. Olen ise aega-ajalt pead murdnud, kuidas kasutavad nutiseadmeid vaegnägijad ja pimedad. Nooremana käis mul peast läbi utoopiline mõte, et võiks ju luua ekraanist interaktiivse reljeefse mudeli, mida saab kontrollida läbi osade peale vajutamise. Päriselu aga nii keerulisi lahendused reaalsuseks ei saa. Järgnevalt analüüsin enda arust kõige potensiaalsemat lahendust vaegnägijatele.     Minu meelest on parimad lahendused, need mis on suunatud nägijatele, kuid aitavad ka väga palju vaegnägijaid. Kuna see tagab suure turu ning motivatsiooni firmadele neid teenuseid arendada ning luua kättesaadavaks. Esile tõstaksin virtuaalassistendid, nagu Apple Siri, Google Assistant ja Amazon Alexa. Esmapilgul tunduvad need lihtsalt vidinatena, kuid võimaldavad vaegnägijate elu oluliselt lihtsamaks muuta. Aidates vaegnägijale teha kättesaadavaks näiliselt triviaalseid igapäevategevusi nagu, kuupäeva teada saamine, äratuskell

     Veebilehed on läbi ajaloo kogenud suuri muutusi. Tänapäeval ei piisa funktsionaalse veebilehe loomiseks ainult arendajast ning tihti kaasatakse ka disainer. Disain ei hõlma ainult värvide valimist, olulisel kohal on ka kasutaja kogemus kujundamine. Järgnevalt analüüsin ühte hea ja ühte halba näidet veebi kasutatavusest.      Parim näide halvast kasutajakogemustest on tumedad mustrid ( dark patterns ). Tumedad mustrid on trikid, mida kasutatakse veebilehtedes ja äppides, et panna sind tegema midagi, mida sa ei soovinud, nagu soovimatu kauba ostmine või teenusega liitumine (1.). Selle rakendamine on internetis tavaline, Princetoni Ülikooli poolt läbi viidud uuringus uuriti umbes 11 tuhandet internetipoodi ning nendest 1 254 kasutas mingisugust vähemalt ühte tumedat mustrit (2.) Neid ei kasuta aga ainult “kahtlased” lehed, vaid suured netipoed/platvormid, järgnevalt toon paar näidet Amazoni kohta. Keeruliseks on tehtud konto kustutamine, seda ei saa teha mitte oma konto seadete halda

     Olemas on palju erinevaid mudeleid, mille järgi saab juhtida tarkvara arendamist. Üha rohkem äritarkvara arendajad on liikunud paindumatust kosest ümber agiilse tarkvara loomise mudeli peale. Interneti areng on võimaldanud uusi ärimudeleid, tänapäeval on fookusesse liikunud tellimus keskete teenuse loomisele ning seeläbi konstantse rahavoole loomisele. Järgnevalt kirjeldan legendaarset Spotify tarkvara arendamise mudelit ning nende ärimudelit.      Interneti muusika hiiglane Spotify tutvustas 2012 aastal maailmale uut tüüpi agiilset tarkvaraarenduse mudelit. Antud mudel erineb teistest agiilsetest lähenemistest, keskendudes rohkem organisatsiooni restruktureerimisele, et võimaldada suurt mastaabilist agiilset lähenemist ning vähem erinevatele konkreetsetele võtetele, nagu püstijalu koosolekud. Enamus rõhku antud mudelis pannakse erineva suurusega tiimidele. Kõige väiksem tiim on salk (Squad), mis enamasti koosneb 6 kuni 14 liikmest, omab kindlat missiooni ning tegeleb ühe teenuse

Eric Steven Raymond (ESR) on üks häkkeri kultuuri eestvedajaid. Antud nädala ülesanne on arvustada tema teost “How To Become a Hacker”, kus ta annab erinevaid õpetussõnu, kuidas saada häkkeriks. Antud postitusest on võimalik välja lugeda kogukonna vanu juuri. Näiteks terminit “Wizard”, mida tõenäoliselt algusaegadel kasutati rohkem, kui tavakasutaja oli arvutist kaugem ning tegemist oli millegi müstilisemaga. Tänapäeval on aga arvutid jõudnud rohkemate inimeste kätte, ning rohkem olen kuulnud seda värbajate suust, ametikirjeldusena “Data wizard”. Lisaks oli seal veel teisigi huvitavaid infokilde, näiteks eelmine sajand tegelesid häkkerid enamasti suletud projektidega ning Linuxi tulek muutis seda oluliselt. Paljudes punktides nõustun ESRiga täielikult. Näiteks Inglise keel on tehnoloogia keel, ning antud valdkonnas on võimatu selleta areneda ja õppida. Lisaks on väga oluline kirjatüki arusaadavus, sest just see on esmane mõõdupuu, mille järgi sind hinnatakse. Samuti meeldis mulle peat