E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT

    Tänapäeva nutiseadmete kasutamine nõuab head nägemist ning koordinatsiooni. Olen ise aega-ajalt pead murdnud, kuidas kasutavad nutiseadmeid vaegnägijad ja pimedad. Nooremana käis mul peast läbi utoopiline mõte, et võiks ju luua ekraanist interaktiivse reljeefse mudeli, mida saab kontrollida läbi osade peale vajutamise. Päriselu aga nii keerulisi lahendused reaalsuseks ei saa. Järgnevalt analüüsin enda arust kõige potensiaalsemat lahendust vaegnägijatele.

    Minu meelest on parimad lahendused, need mis on suunatud nägijatele, kuid aitavad ka väga palju vaegnägijaid. Kuna see tagab suure turu ning motivatsiooni firmadele neid teenuseid arendada ning luua kättesaadavaks. Esile tõstaksin virtuaalassistendid, nagu Apple Siri, Google Assistant ja Amazon Alexa. Esmapilgul tunduvad need lihtsalt vidinatena, kuid võimaldavad vaegnägijate elu oluliselt lihtsamaks muuta. Aidates vaegnägijale teha kättesaadavaks näiliselt triviaalseid igapäevategevusi nagu, kuupäeva teada saamine, äratuskella panemine, ilma teadasaamine, uudiste ja raamatute "lugemise", raadio kuulamine ning mängude mängimine  (1.). Lisaks on võimalik läbi Siri kasutada ka kolmanda poole äppe, see võimaldab näiteks tellida koju toitu. Eriti oluline on meelelahutus, kuna ligipääs punktkirjas olevatele raamatutele on raske ning valik kesine, näiteks on Eesti pimedate raamatukogus ainult 950 raamatut (2.). Punktkirja raamatutega on tavalistest ka palju mahukamad, Harry Potter punktkirjas koosneb 56 köitest (3.).

    Audioraamatutel on aga ka üks negatiivne mõju vaegnägijate kultuurile, nad põhjustavad punktkirja hääbumist. 2010 aastal õppis ainult 10% Ameerika pimedate lastest lugema punktkirja, samas 1950ndatel oli see 50% (4). Punktkirja õppimine on aga oluline aju arengule, kuna stimuleerib samu piirkondi mida tavaline lugemine(5.). Punktkirja hääbumine raskendab kindlasti kurttummade elu, kes kaotavad sellega oma peamise suhtluskanali.

    Vaatamata hiljutist tehnoloogia arengut saab teha veel palju vaegnägijate aitamiseks. Näiteks on vaja arendada asjade tuvastamist, otsimist ning pakenditelt info lugemise tarkvara(6.). Selle teostamiseks on mõeldud välja erinevaid kontseptsioone, nagu kaameraga nokamüts, mis kirjeldab ümber olevat maailma (7.). Samuti pole kõikides keeltes või iga murdel olemas efektiivset kõnetuvastust.

    Kokkuvõtteks võib öelda, et antud valdkonna tulevik on helde. Aina rohkem arendatud tehnoloogiaid aitavad peale nägijate ka vaegnägijaid, näiteks Alexa või Siri. Arendamist vajab pildituvastus, et võimaldada vaegnägijal paremat ümbritseva tajumist. Kuid tulemused on selles valdkonnas juba käega katsutavad.

Kasutatud allikad:

1.https://lifeofablindgirl.com/2020/01/19/20-things-the-amazon-echo-can-make-easier-for-blind-and-visually-impaired-people/

2. https://www.hoiuraamatukogu.ee/

3. https://www.wonderbaby.org/articles/blind-kids-still-need-learn-braille

4. https://www.salon.com/2010/02/03/why_is_braille_dying_open2010/

5. https://www.wonderbaby.org/articles/blind-kids-still-need-learn-braille
6.https://heartbeat.fritz.ai/building-a-voice-assistant-for-blind-and-partially-sighted-people-a-student-group-project-ce1ecd631382

7. https://www.jamesdysonaward.org/en-AE/2019/project/visioncap-virtual-eye-assistant-for-blind/