ITSPEA teine näda
Tehnoloogia, mida minu arust enam ei ole.
Interneti foorumid ja jututoad. Tõsi, see on natukene julm ja ennatlik, kuid mina isiklikult loeksin nad hääbuvaks nähtuseks, mille lõpp ei ole enam kaugel. Esmapilgul võib tunduda, et selle ilmselgeks järglaseks on Facebooki grupid. Kuid süvenedes natukene sügavamale torkavad silma päris suured erinevused.
Esiteks foorumites ja jututubades oli persoona, mis sa endale ise lõid ning mis sai olla erinevates foorumides erinev. Näiteks allkirja kasutamine võimaldab auto foorumites kirjeldada oma sõidukit mis teistes tekitab mingisuguse emotsiooni. Lisaks on võimalik kontrollida kasutajate postituste ajalugu, et näha missugust suhtlusstiili isik on harrastanud. See võimaldab paremini korrale kutsuda halvasti käituvaid isikuid. Facebook aga ei võimalda head ülevaadet kaaskodanike interneti käitumisest. Peale selle on Facebook tugevalt seotud sinu päris identideediga.
Teiseks oli/on foorumites oluliselt parem teemade hallatlus ning võimalik on leida üles vana teemat. Facebooki gruppides valitseb kaos, väga raske on üles leida eilset teemat. Seevastu auto foorumites on võimalik uurida aastaid tagasi tehtud auto probleemi või tuunimise alaseid teemasid.
Viimasena tooksin välja suhtlemise stiili. Foorumites jäädi enamasti viisakaks, selle jaoks on mul kaks erinevat arvamust. Esiteks ei olnud sellel ajal veel inimeste teadvusesse tekkinud suurt vahet interneti ja pärissuhtluse vahele. Teiseks olid kogukonnad väikesed ning neid oli kõvasti vähem. Näiteks Audi foorumeid on eestis üks, samas kui ehitusvigade Facebooki gruppe on mitmeid. Lõppu lisaksin ka tsensuuri ja käitumistavad, mis Facebooki puhul tulevad kaugelt, samas kui foorumis olid nad osa antud kommuunist.
Tehnoloogia, mis on interneti algusajast siiamaani alles.
Hea näide siinkohal oleks tehisintellekt, mille mõiste loodi 1956 aastal ning tõenäoliselt juba siis lubati, et see tehakse nii paarikümne aasta jooksul ära. Hea on näha, et isegi kiiresti muutuvas IT valdkonnas püsib mõni asi muutumatuna. Elon Musk lubab isesõitvat Teslat iga viie aasta tagant. Hetkel hoiab Tesla lihtsalt rada natukene paremini kui Passat. Nali kõrvale pannes peab tunnistama, et tehisintellekti vallas on viimasel ajal tehtud olulisi edusamme, näiteks GPT 3 näitel.
Minu meelest on veider asjaolu, et selle arendamisel ei pöörata rõhku antud tehnoloogia ohtudele ning ei küsita, kas me seda tegelikult tahame. Üks põhjus võiks olla see, et käegakatsutavate tulemusteni hakati alles hiljuti jõudma. Antud tehnoloogia võib inimkonnale tuua erinevaid riske, seetõttu tuleks selle arengut kontrollida. Üheks riskiks on füüsiline risk, mida illustreerib väga hästi Skynet Terminaatori filmidest. Selles filmis võtab tehisintellekt üle sõjaväe robotid ning hakkab nendega inimkonda hävitama. Kas me oleme võimelised sellist stsenaariumit peatama? Teine risk on aga filosoofilisema olemusega. Mis on inimese elu mõte siis, kui ta ei pea enam tööd tegema ning mis annab meie elule mõtte? Antud teema puhul soovitan raamatut Homo Deus.
Comments
Post a Comment