E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

    Veebilehed on läbi ajaloo kogenud suuri muutusi. Tänapäeval ei piisa funktsionaalse veebilehe loomiseks ainult arendajast ning tihti kaasatakse ka disainer. Disain ei hõlma ainult värvide valimist, olulisel kohal on ka kasutaja kogemus kujundamine. Järgnevalt analüüsin ühte hea ja ühte halba näidet veebi kasutatavusest.
    Parim näide halvast kasutajakogemustest on tumedad mustrid (dark patterns). Tumedad mustrid on trikid, mida kasutatakse veebilehtedes ja äppides, et panna sind tegema midagi, mida sa ei soovinud, nagu soovimatu kauba ostmine või teenusega liitumine (1.). Selle rakendamine on internetis tavaline, Princetoni Ülikooli poolt läbi viidud uuringus uuriti umbes 11 tuhandet internetipoodi ning nendest 1 254 kasutas mingisugust vähemalt ühte tumedat mustrit (2.) Neid ei kasuta aga ainult “kahtlased” lehed, vaid suured netipoed/platvormid, järgnevalt toon paar näidet Amazoni kohta. Keeruliseks on tehtud konto kustutamine, seda ei saa teha mitte oma konto seadete haldamise lehelt, vaid see on ära peidetud abi saamise lehe alla ning nõuab pikka navigeerimist ning kasutajatoega rääkimist (3.). Kauba ostmisel pakutakse ka Eesti tarbijatele Amazon Prime, mida reklaamitakse, kui tasuta transporti, kuid ei mainita, et Eesti sinna alla ei kuulu. Lisaks on Primega liitumise nupud suured ja värvilised, ning niisama maksmise nupud vähemate värvidega ning rõhutamata taustaga (4.). Ameerika osades osariikides on mõningad piirangud tumedate mustrite vastu, nagu topelt eituse keelamine (näiteks, “ei, ma ei soovi uudiskirjadest loobuda”). 2019 üritati kehtestada seadus, mis kohustaks üle 100 miljoni kasutajaga veebilehti tumedaid mustreid mitte kasutama, kuid see sai senatis 0 häält (5). Antud teemas on aga palju halli ala, mitte tõttu ma ei usu, et antud probleemile on lahendus, parim oleks ebaeetilisi võtteid kasutatavaid poode mitte külastada.
    Hea näide interneti kasutatavuse suurendamisest on parooli haldur. 83.15% interneti kasutajatest kasutab sama parooli mitmel erineval lehel ning nendest 2.2% kasutab sama parooli kõikidel veebilehtedel (6.). See on arusaadav, kuna paljud veebilehed/äpid nõuavad konto tegemist, ning lõpuks koguneb paroole liiga palju, et neid kõiki meelde jätta. Enamasti on parooli haldur juba brouserisse sisse ehitatud, näiteks Google Chrome võimaldab (password.google.com) kontrollida, kas sinu paroolid on kusagilt lekkinud. Lisaks võib Google ka parooli sinu jaoks genereerida. Eksisteerib ka kolmanda osapoole parooli haldureid, mis on enamasti kaitstud lisa parooliga. Kõrvalmärkusena peab mainima, et parooliga lukustatud paroolihaldur tundub turvalisemana, aga kui “cracker”id on sinu brauseri ning arvuti üle võtnud, siis neil on kõik juba olemas, ning parooli halduri parool ei muuda enam midagi.
    Veebis elav maailm muutub konstantselt, erinevad tehnilised arengud on teinud veebis surfamise aina sujuvamaks ning ilusamaks. Tuleb aga arvestada, et ilu võib meid suunata tegema asju, mida me tegelikult ei soovi.


Kasutatud allikad:
  1. https://www.darkpatterns.org/

  2. Dark Patterns at Scale: Findings from a Crawl of 11K Shopping, 

  3. Websiteshttps://www.youtube.com/watch?v=kxkrdLI6e6M&t=21s&ab_channel=Nerdwriter1 A. MATHUR et. al., 2019, https://dl.acm.org/doi/10.1145/3359183

  4. https://www.uxukawards.com/best-dark-ux/

  5. https://security.stackexchange.com/questions/40884/is-saving-passwords-in-chrome-as-safe-as-using-lastpass-if-you-leave-it-signed-i

Comments

Popular posts from this blog

Retsensioon

E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid