E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

    Olemas on palju erinevaid mudeleid, mille järgi saab juhtida tarkvara arendamist. Üha rohkem äritarkvara arendajad on liikunud paindumatust kosest ümber agiilse tarkvara loomise mudeli peale. Interneti areng on võimaldanud uusi ärimudeleid, tänapäeval on fookusesse liikunud tellimus keskete teenuse loomisele ning seeläbi konstantse rahavoole loomisele. Järgnevalt kirjeldan legendaarset Spotify tarkvara arendamise mudelit ning nende ärimudelit.

    Interneti muusika hiiglane Spotify tutvustas 2012 aastal maailmale uut tüüpi agiilset tarkvaraarenduse mudelit. Antud mudel erineb teistest agiilsetest lähenemistest, keskendudes rohkem organisatsiooni restruktureerimisele, et võimaldada suurt mastaabilist agiilset lähenemist ning vähem erinevatele konkreetsetele võtetele, nagu püstijalu koosolekud. Enamus rõhku antud mudelis pannakse erineva suurusega tiimidele. Kõige väiksem tiim on salk (Squad), mis enamasti koosneb 6 kuni 14 liikmest, omab kindlat missiooni ning tegeleb ühe teenuse arendamisega ja haldamisega. Salkadele antakse palju valikuvabadust, kasvõi seda, millist agiilset lähenemist nad rakendavad, ning kuidas nad oma teenust arendavad. Sellest suurem on hõim (Tribe), mida juhib eraldi hõimu juht, kelle kõrval on pea tootejuht ning disaini juht, kes koordineerivad mitmete salkade koostegevust. Hõim koosneb mitmest erinevast salgast, suurus on 40 kuni 150 inimest. (Ülemine piir tuleb Dunbari arvust) Esineb ka erinevaid “erialaliite” (chapter), mis koondab hõimu siseseid spetsialiste (näiteks disainerid, java arendajad jne) ühtseks grupiks, et oleks võimalik anda edasi “häid tavasid” ning oskusi. Juhul kui on vaja minna veel suuremaks on võimalik kasutada ka liite, mis koosnevad mitmest hõimust. Antud mudelis soositakse läbinähtavust, katsetamist ning aktsepteeritakse vigade esinemist. Kuid kindlasti ei tasu ühtegi mudelit otse kopeerida, kultuuriline taust on väga oluline.

    Spotify kasutab hübriid ärimudelit, mis keskendub freemiumile ning väiksemal määral reklaami müügist. Muusikat saab tasuta kuulata, kuid esinevad mõned piirangud ning vahepeale mängitakse reklaame. Täisteenuse kasutamiseks tuleb maksta kuutasu. Sama mudelit kasutab ka YouTube Music. 2019 kolmanda kvartali lõpuks oli neil 250 miljonit aktiivset kasutajat, millest 113 miljonit olid tasulised. Firma teenis kolmandas kvartalis 1,731 miljardit naela, millest 1.561 miljardit tuli tasulistelt klientidelt ning ainult 0.71 miljardit reklaamidest.

    Spotify tarkvara arendamise mudelis ja äri mudelis esineb aga mitmeid puudusi. Nende poolt loodud arendusmudel eemaldab salga sisese juhi, kes aitaks lahendada arendaja vahelisi lahkhelisid. Eeldatakse, et salk on võimeline endale ise valima agile metoodika ning seda järgima. Liiga suur autonoomsus takistas üldist arengut. Iroonilisel kombel hülgas Spotify ise antud mudelist juba paar aastat peale selle avaldamist, kuna see ei sobi küpsemaks saanud ettevõttele. Probleeme esineb ka ärimudelis, firma pole oma 13 tegevusaasta jooksul suutnud kasumit teenida, vahe konkurentidega väheneb ning eksklusiivne sisu hankimine on suur kulutus. Näiteks leping Joe Rogani sisu eksklusiivõigustele maksis 100 miljonit. Lisaks aeglustub ka kasutajate arvu kasv. Seetõttu on raske näha, kas antud firma ärimudel on elujõuline, kuna nad on eraldiseisev firma, erinevalt Googlest, Applest või Amazonist, kus muusika striiming teenus on ainult väike osa firmast.

https://www.jeremiahlee.com/posts/failed-squad-goals/
https://www.atlassian.com/agile/agile-at-scale/spotify?fbclid=IwAR0QOa_YmapMhSK8miiDV9fn3SkTffJilMox1cnu-QSDiLMSl1e0aRCUhpQ
http://lumosbusiness.com/business-model-canvas-spotify/
https://www.forbes.com/sites/greatspeculations/2020/10/13/it-sounds-like-spotify-is-in-trouble/