E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

Lugedes uue nädala teemat nägin seal otsingumootoreid ning oli plaanis kirjutada pikalt teemal, kuidas on võimalik tsenseerida meediat paremini kui kunagi varem. Eriti heaks näiteks oleks olnud Google projekt “DragonFly” või lihtsamalt Baduu ja Yandex. Kuid siis ma jõudsin ajakirjanduse osani ning antud teema tekitas nii tugevaid tundeid, et otsustasin eelneva plaani kõrvale lükata.

Ajakirjandus on surnud, me tapsime ta ning kogu vesi maailmas ei suuda pesta seda verd me kätelt. Väike Nietzsche stiilis dramaatilisus. Selle taastumist ei näe me kunagi enam. Uuriva ajakirjanduse tippu, kus reporterid käisid Afganistaanis kohaliku olukorda uurimas, riskides oma eluga, jääb vaid mälestuseks.

Lihtne on  arvata, et seda põhjustab asjaolu, et igal inimesel on kvaliteetne kaamera taskus ning info liigub kiirelt üle maailma ning reaalselt pole vaja enam kohale minna. Kuid sellel on materiaalne põhjus, ajalehtedel lihtsalt pole seda raha enam. Nad elavad reklaami tulust, kuid traditsioonilist reklaami ostetakse aina vähem. Internetist reklaamimine on palju effektiivsem, sest jõuab odavamalt spetsiifilise sihtgruppini. Lisaks väheneb kogu aeg lehelugejate arv (1.), sest miks muidu pannakse esilehele reklaam? Kuna ma pole juba aastaid paberlehte käes hoidnud pidin selles veendumiseks minema Selverisse ajalehti uurima.

Kuid ajaleht ei taha hääbuda, ning on üritanud teha suuri muudatusi, näiteks kolimine internetti. Lisaks on neil olemas midagi, mida teistel uudiseid pakkuvatel kohtadel ei ole- ajalugu ning koos sellega ka usaldusväärsus. Seda kredibiilsust ei ole nende põhilisel konkurendil, alternatiivsetel uudistekanalitel. Eriti YouTubel, kus on kõrvuti videod majandus uudistest, beebiblogide ja mängu striimeritega. Youtubis teisel kohal oleva PewDiePie’l on 109 miljonit jälgijat ning tema videotel on regulaarselt üle 3,5 miljonit vaataja (2.), võrdluseks Wall Street Journal’it müüakse päevas nii paberil kui digitaalselt kokku 2,8 miljonit (3.).

Selleks, et saada suurem hulk reklaamiraha, tuleb asuda rünnakule. Youtube moodustab 10%  Google  käibest. Kas asjaolu, et Volkswageni või McDonalds reklaam sattus islami ekstremistide video ette on midagi erilist? Seda on väga lihtne saavutada, vaatasin ise 10 videot, kuidas oma Passatil mõnda juppi vahetada ja voilaa, juba üritatakse mulle enne igat videot 2021 Tiguani maha müüa. Artikkel, kuidas youtube näitab suurte firmade reklaame enne Moslemi ekstremistide värbamisvideot(4.) andis tulemusi , suured brändid lubasid Googlelt reklaami ostmist vähendada, kaalul oli 750 miljonit (7.5% Youtube reklaami rahast) (5.). Samuti olid selle uudise üle õnnelikud suur korporatsioonid, see võimaldas neil kaubelda reklaami hinda oluliselt madalamaks ning korrale kutsuda liiga suureks kasvanud tehnoloogia hiidu. Kõige rohkem kaotasid sellest aga sisu loojad, keda Youtube hakkas oluliselt tugevamalt modereerima ning peale mida vastakaid arvamusi tekitavad videod enam reklaame ei saa. Näiteks poliitilised diskussioonid (Hiina kritiseerimine) ja relva kanalid.

Antud tegu viitab ajakirjanduse meeleheitele. Nad said natukeseks tagasi osa reklaamirahast ning mõjujõudu, kuid YouTube ja teiste alternatiivsete uudistekanalite tõusu nad ei suuda takistada. Seetõttu ma ei näe raha nõudvat kvaliteet ajakirjanduse ellujäämist.

1. https://www.journalism.org/fact-sheet/newspapers/

2. https://www.sec.gov/Archives/edgar/data/1564708/000119312519219463/d741099d10k.htm

3. https://www.trackalytics.com/youtube/user/pewdiepie/

4. https://www.independent.co.uk/news/business/news/youtube-advert-boycott-google-losses-

extremist-content-ads-a7652721.html

5. https://mediakix.com/blog/youtube-ad-boycott-need-to-know-controversy/