E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

Minu arust on enim õnnestunud “1. Inimeste parem elu” teemas olev esimene punkt, kus rõhutatakse andmete privaatsust. Teiste punktide edu antud teemas võib kahtluse alla seada, näiteks saamine “targaks tarbijaks”, mida minu arust kunagi ei tule, sest ainuüksi suurim kauplemisplatvorm amazon vaevleb võlts arvustuste laviiniga. Selle vastu aitaks konto sidumine reaalse identideediga aga see tooks juba hulga muid probleeme.

Teiseks ebaõnnestumiseks antud blokis oleks “suurenenud aktiivsus avalike otsuste tegemises”. Tõusnud on küll e-hääletamise arv, kuid valimisaktiivsus on jäänud laias laastus samaks. Võib-olla parandab seda mobiilne hääletamine ning reklaamid TikTokis, kuid mina arvan, et probleem on fundamentaalsem ning mitte nii väga seotud tehnoloogiaga, kui usuga valitsusse.

Pannes kõrvale teisi selle teema punkte saatnud ebaedu keskenduksin just andmete privaatsuse kaitsele, sest selle valla edu korvab teiste punktide ebaõnnestumise. Edu taga seisab euroopa liidus rakendunud GDPR määrus, mis toob sinna taha terve euroopa liidu jõu. Kuid sellel määrust eristab teistest karistused. Mis on juba arvestatava suurusega, maksimaalselt 20 miljonit eurot või kuni 4% antud firma eelmise aasta ülemaailmsest kogukäibest, sõltuvalt kumb on suurem. Need arvud on juba piisavalt suured, et tehnoloogiahiiud ei saa seda tähelepanuta jätta nagu nad enamuste karistustega teevad. Maksimummäärast ollakse veel kaugel, hetkel on suurim trahv määratud Google-le, kes sai 50 miljonit eurot, kuna kasutajatele oli vähene läbinähtavus, kuidas nende tagant infot kogutakse ning nende reklaame suunatakse.

Kõige ebaõnnestunumaks pean ma kolmanda teema “Kõrgem tööhõive” kolmandat punkti, milleks on haridus. Peamine ebaõnnestumise põhjus on minu arust liiga suur sihtmärk. Eriti hakkab silma antud punktis mainitud plaan muuta haridus personaliseeritumaks kasutades ITK võimalusi. Täielikult automatiseeritud õpet, mis minule kohe pähe tuleb on praeguste tehnoloogiliste võimaluste juures aga väga raske saavutada. Muutus, mis mul esimesena pähe tuleb oleks valida eesti peale välja parimad õpetajad ning just nende tunde näidata õpilastele, ning praeguste kohalike õpetajate roll muuta nende lokaalseks toetajaks. Kuid sellisel lahenduses on hulga probleeme. See lähenemine aga lükkab kõrvale praeguse põhiõpetaja ning keskkooli õpilaste õpiharjumused ja distsipliin ei ole sellisel tasemel, et neid järelvalveta õppima jätta. Lisaks mida me peaksime tegema õpetajatega? Seetõttu on lihtsam ja kindlam, mitte teha radikaalseid muutusi vaid viia klassiruum digitaalsele kujule.

Kasutatud allikad

https://www.cnbc.com/2020/09/06/amazon-reviews-thousands-are-fake-heres-how-to-spot-them.html

https://www.err.ee/916297/riigikogu-valimiste-e-haaletuse-voitis-reformierakond

https://www.valimised.ee/et/toimunud-valimiste-arhiiv

https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/10/11/kas-gdpr-i-alusel-saab-eestis-trahve-maarata

https://dataprivacymanager.net/5-biggest-gdpr-fines-so-far-2020/