E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Kõigi kuue punkti analüüsi ei ole võimalik mitte kuidagi mahutada 0.5 kuni 1 A4 suuruste vahele. Seetõttu keskendun endast enim mõtteainet tekitanud punktile- mitte kommertsiaalse jagamise vabaks muutmine. Antud idee analüüsi raskendab ka suured muutused, mis on vahepeal toimunud, näiteks striiming teenuste laialdane levik. Samuti on lühikese ajaga toimunud ainuüksi striimingu teenuste sees suured muutused. Netflixi algusaegadel oli seal soodsa hinna eest võimalik vaadata sisu paljudelt tuntud stuudiotelt, kuid ajapikku on nad Netflixist lahkunud, et luua enda platvormi. Läbi selle on ajas muutunud oluliselt ka striimimise hind, olles vahepeal isegi kallim, kui telekanalite paketid.

Vaba mitte kommertsiaalne jagamine. Siin tuleb vaadata eraldi eraisikute poolset kasutamist enda tarbeks ning mitte kommertsiaalne kasutamine, mis hõlmab suuremat hulka inimesi, nagu Wikipedia. Eraisiku vaheline mittekommertsiaalne jagamine peaks olema piirangutega. Näiteks filmidel võiks jagamine olla esimene aasta või kaks piiratud. Kuna just siis teenivad filmid enamus oma tulust. Eriti arvestades, kui kiiresti võimaldavad torrentid liigutada erinevaid faile suurte hulga kasutajate vahel. Samuti võiks olla filmi soetamine peale seda perioodi võimalik oluliselt soodsamate tingimustega, kui see on praegu. Minu meelest on absurdne praegune olukord, kus 1977 a. välja tulnud Star Wars IV eest küsib Google Play pood 17.99 eurot, alternatiiviks on liitumine mõne striimimis teenusega näiteks Disney+, mis on hetkel 7 dollarit kuus. Lisaks on striiming teenustel erinevad regionaalsed piirangud, näiteks Netflixi valik erineb riigiti oluliselt. Kas interneti ajastul ei peaks olema riigipiirid minevik? Eraldi väärib väljatoomist Wikipedia ning teised taolised lehed. Nende puhul peaks lubama kasutada autoriõigustega materjale, näiteks pilte, kuna tegemist ei ole kasumit taotleva projektiga ning on terve ühiskonna hüvanguks.

Antud punktidel on aga olulisi mõttekohti, filmi plaadi kujul jagamine on lubatud aga torrenti moodi mitte. Miks pole legaalselt võimalik digitaalset koopiat jagada? Wikipedia puhul ei teki kahtlustki, et nendele võiks kehtida erandeid. Kuid kas YouTuber, kes analüüsib mingit filmi või muusikat võiks näidata oma arvustuses mingit hulka uuritavat teosest? Ta teenib selle peale tulu, kuid mitte teose jagamisest, vaid sellele omapoolse väärtuse lisamisest. Legaalselt on see lubatud, kuid siia tuleb juurde arvestada programmid, mis tegelevad autoriõiguste rikkumise tuvastamisega. Nendel programmidel on raskusi tuvastada, kas antud kasutamine on lubatud või mitte. Lisaks on selle vaheline piir samuti hägune, mistõttu võidab potentsiaalse kohtuvaidluse suurem osapool.

https://www.diversetechgeek.com/are-streaming-services-cheaper-than-cable/

https://www.pcmag.com/news/these-countries-have-the-best-netflix-catalogs