E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Copyleft on meetod, et teha programm (või mõne muu töö) vabaks, andes seda nõuet edasi ka sellest loodud uutele programmidele. Oluline on märkida, et copyleft ei ole autori õigustest äraütlemine vaid üks autoriõiguste alamvorm. Sa saad antud litsentsi all tarkvara müüa aga ostja võib seda tasuta edasi levitada. Erinevaid Copyleft litsentse on palju ning oluliselt varieerub nende edasikandumise tingimused. Kõige rangem neist on AGPL. Mis võimaldab kõigile, kellel on ligipääs teenusele ka ligipääsu lähtekoodile erinevalt GPL’ist rakendub see ka üle veebi lõpptarbijatele, sulgedes eelnevalt esinenud lünga. Ärilises mõttes on seda kõige praktilisem kasutada firma sees, mil juhul on väljaspool firmat kasutajaid pole ning midagi avaldama ei pea. Antud litsents ei ole väga levinud, moodustades alla 1% turuosast. Ise olen kasutanud selle alla kuuluvat RStudiot.Sellest natukene nõrgema kontrolliga on GNU GPL. Levinumad näited on Notepad++ Wordpress, Linux Kernel ja GNU kompilaatorite kollektsioon. Lisaks on eraldi teekidele olemas LGPL, mis võimaldab nende kasutamist ärirakendustes, kui nad on dünaamiliselt programmiga seotud.

Suurkorporatsioonidele ei põhjusta see otseselt nii palju raskusi, kui alguses tundub. Jah, sa ei saa sellest teha toodet, kui tahad selle idee pealt teenida, järelikult pead looma ise parema toote. Samas ei saa ka keegi sinu avalikustatud tarkvara pealt teha endale toodet. Teisest küljest sobib see väga hästi tööriistaks, kuna seda on võimalik odavamalt soetada, sest maksma ainult toe eest, ning saadav tugi on kvaliteetsem. Lisaks ei ole ohtu, et litsentsi tingimused muutuksid ning neid on oluliselt lihtsam analüüsida, sest tegemist on tüüplitsentsidega. GitHubi projektidel tihti litsents puudub, mis võib muuta nende kasutamise ettearvamatuks.

Küll aga tulevad sellega uudsed riskid. Näiteks avatud lähtekoodi ning lubatud suured kommuunid võivad olla reklaamitrikk. Lisaks mängib siin ohtu ka keerukus, tarkvara koosneb paljudest tükkidest, mis omakorda koosnevad veel rohkematest osadest. Mille tõttu tekib risk, et ühel neist on copyleft litsents.

Toimub aga liikumine copyleft litsentside juures ära teiste litsentide peale nagu MIT, Apachee ja BSD. 72% litsentiga GitHubi projektidest kasutab ühte eelmainitutest. Loetletud litsentiga tarkvara peale on võimalik ehitada teenust ilma, et seda peaks avaldama.



https://www.gnu.org/licenses/copyleft.html
https://nextcloud.com/blog/why-the-agpl-is-great-for-business-users/
https://snyk.io/learn/agpl-license/
https://snyk.io/blog/mit-apache-bsd-fairest-of-them-all/
https://www.techrepublic.com/blog/10-things/dont-believe-the-hype-agpl-open-source-licensing-is-toxic-and-unpopular/